Tere tere. Hetkel olen tööl ja panin tähele ühte imelikku asja. Noored emad koos väikeste lastega shoppavad nii et maa must. Üks eksemplar köitis eriliselt tähelepanu. Ema koos vankris lapsega. Ülipalav ja lämbe pluss lärm ja trügiv rahvamass. Laps hakkas loomulikult vankris nutma, kuid emal oli pohhui. Lapsel arvatavasti janu, õhupuudus ( tänu suvele ja ka teistele klientidele kes on end gucci-huiucci ja jumal teab mis marki odekolonniga üle kastnud) ja väsimus. Selle asemel, et arvestada väikse inimolendiga, kelle võime end aidata on üsna piiratud, karjutakse ta peale. Vähese aja möödudes hakkab laps oksele ja saab järjekordse peapesu. No mida kuradit? Kui oled enda arvates piisavalt valmis lapsi kasvatama, siis peaks sa olema võimeline orgunnima oma poeskäike nii, et oma pere selle all ei kannata. Mind see palavus ja okse eriti ei häiri,kuid lapsest on kahju. Milles laps süüdi on?
Meenutab ühte osa tädikestest, kes esimesena kusagile jõudmiseks teevad läbi sportliku kava (200 meetrit tõkkeid, taekwondo ja kilekoti-laadsete sangpommidega vehkimine) ning tulevad ülbitsema, leides, et hoolimata vabadest pinkidest peavad nad saama just selle koha, mille sa oma ahtriga oled soojaks kütnud.
ReplyDeleteSorry OT-laadse möla pärast, kuid ma pakun, et sinu kirjeldatud eksemplaridest saavad tulevikus eespool mainitud retsidivistid.