Tagasi linnas aka Minge p***e linnavurled!

Jõudsin täna päälinna, seljataga ägedad 2 päeva. Käisin nimelt Neerutis tüdrukul külas. Sigaäge oli loksuda külabussiga, kõndida mööda pimedaid ja lumiseid teid. Mitte mingisugust tänavavalgustust, tunglevaid inimesi, vattide lõugamist ja üleüldse inimesed olid toredamad. Nägin enamus Ellu perekonnast ära. Üsna pull kamp peaks mainima. Kohe, kui nina välisukse vahelt sisse pistsin, lükati pirukataldrik nina ette ja pista Kusti, kõik on klimbid. Naiss, sellega võib ju ära harjuda... Osalesin ka jõululoosis ja kuna ma pole eriline luuletaja, siis tundus see kingi kätte saamine üsna huvitav. Muidugi tuli terve suur pere kokku vaatama, kuidas ma end lolliks teen, aga noh, ma oleks nende asemel ise ka kaema tulnud. Pärast selgitamist, et mul puudub luuletajahing ja naljad on ka sellised ropud ja verised,  lasti mul tantsida. Tantupartneri ja enda jalad jäid terveks, mille üle on hea meel. Kingiks sain überägeda lauamängu Axis and Allies. Üpris keeruline mäng Teise maailmasõja ainetel. Peale lunastamist mängisime veel monopoli, ümbermaailmareisi jne.  Pole teab, mis ajast lauamänge mängind. Mulle isiklikult meeldis täiega. Hommikul suutsin magada üpris kaua ja see oli nii meeldiv. Selline nauditav rahu ja vaikus on seal. Seda teavad vist hundid ka, kuna näidati pilte rajakaamerast, mis kuskil seal lähedal oli pildile saand mõned hundid. Nagu sigaäge. Zen on paigas või nii. Hommikul suitsu tehes avanes umbes selline pilt. Kõik oli vaikne, ainult puud nagisesid vaikselt. Linna tagasi sõites, tekkis küll kerge kass. Ei taha enam linnas olla. Tahan ka maale metsa sisse. Ja siis võivad kõik mupod, Savisaared, kopli narkarid ja sõgedad eksid kuhugi unustustehõlma vajuda ja näete, oleksingi juba palju õnnelikum. Istuks pliidi ees väiksel taburetil, villased sokid jalas. Kiusaks nati kassi ja koera, jooks teed ja muresid oleks palju vähem. Vähemalt minul on nüüd elu eesmärk leitud. Ja varsti ütlen igaveseks linnaelule aidaaaa....